Taal annaks maksuametile võimu juurde

Taali sõnul on OÜtamine tõsine probleem, varimajanduse veealune osa. Ta tõi näiteks kaks müügimeest, kes teevad sama tööd, mõlemad saavad 1500 eurot bruto kuus. Maalil ei ole OÜd, Juulil on – ja Juuli saab aastas kulutada peaaegu kaks korda rohkem kui Maali. „See ei ole aus, see pole õiglane,“ sõnas Taal. „Juulisid on Eestis kümneid tuhandeid. Juulid on tõelised kreeklased.“

EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas nõustus Taaliga ja meenutas sellega seoses oma kunagist ettepanekut kehtestada kõigepealt sotsiaalmaksupõrand, mis tõi kaasa kõvasti kriitikat. „Kui ettevõtja asetab end väljapoole solidaarset sotsiaalkindlustuse süsteemi, pole see õige,“ lausus Arakas. „Ja me teame, et ega ettevõtjad pole mingid kooripoisid.“

Araka sõnul vaadatakse OÜtamise probleemist poliitilisel tasandil praegu mööda. Probleem on tema sõnul rohkem levinud pisemate ja vähemtuntud ettevõtete seas, suured on tugeva meediatähelepanu all.

Taali sõnal on Eesti maksusüsteem vedel. „Mulle ei meeldi see, et maksustame kulu, mitte ei maksusta tulu,“ sõnas Taal, kes peab mõistlikuks varamaksu kehtestamist. Maksustama ei pea tema sõnul mitte rikkakssaamist, vaid rikasolemist.

Kõrged tööjõumaksud on innovatsiooni pidur

Nii Taal, Arakas kui ka Funderbeami asutaja Kaidi Ruusalepp kritiseerisid Eestis kehtivaid kõrgeid tööjõumakse. „Eesti maksusüsteemis on kõige valusam see, et alustav ettevõtja maksab väga palju riigile ära tööjõumaksudena. „Kui investor annab mulle 100 000 eurot, siis väärtuse loomiseks jääb mul sellest alles umbes 40 000,“ rääkis Ruusalepp. „Ettevõtete loomine, väärtuse loomine, inimestesse investeerimine on väga kallis.“

Ruusalepp rääkis, et viis oma ettevõte peakorteri Suurbritanniasse, kus kehtib ettevõtte tulumaks. „Käimalükkamise faasis pole vahet,“ sõnas ta. „Aga seal saan ma juurdepääsu kapitalile, et kasvada. Ettevõtete liigutamine ühest maksuruumist teise käib tänapäeval kiiresti. Eesti konkureerib teiste maksukeskkondadega. Kõigi ettevõtlusvormidega ei peagi suutma konkureerida, aga võiksid olla mingid eelised, et siit ära ei minda.“

Viljar Araka sõnul ei täida Eestis kehtiv nulltulumaks reinvesteeritud kasumilt oma eesmärki. „Meie eesmärk on ikkagi saada omanikutulu, ja mis siis veel peakski olema ettevõtluse eesmärk,“ rääkis ta. „Eestlasena teeb mind kurvaks see, et ettevõtte tulumaksu maksame naaberriikide kassasse, mitte Eestisse. Investeeritud kasumi maksuvabastus töötab minu vastu.“

Maksuerisused – poolt ja vastu

Ettevõtjad arutlesid ka maksuerisuste üle. Neisse positiivselt suhtuv Ruusalepp tõi näiteks Suurbritannias kehtiva sotsiaalmaksupuhkuse, mida saavad 5000 naela ulatuses (ühe töötaja pealt, kokku kuni 10 töötaja kohta) kasutada ettevõtted väljaspool Londonit ja suuri tööstuspiirkondi. Ruusalepa sõnul on seda meedet kolme aasta jooksul täiendatud. „Nad julgevad eksida ja muuta,“ kiitis ta.

Arakas peab sektoripõhised soodustusi libedaks teeks. „Regionaalsetele soodustustele ei leia õigustust,“ arvas ta. Küll aga kritiseeris ta üheprotsendist sotsiaalmaksulangetust ja kaitses sotsiaalmaksulae kehtestamist. „Et teha ruumi suure raha sissetulekule, pead kõigepealt väikese raha välja andma,“ rääkis ta. „Ja kui eksid, siis pead seda tunnistama. Aga kui kardad eksida, siis ei julge mitte midagi teha.“

Olari Taal ei pea maksuerisusi suures plaanis õigeks, kuid mõistlik võiks see tema sõnul olla näiteks väikeses maakohas  pereettevõttele. „Ei ole mõtet meeleheitlikult koguda olematuid maksusid,“ tähendas ta.